Täna hommikul turgatas mulle pähe, et viimati käisin ma poes eelmise nädala teisipäeval. Pea poolteist nädalat tagasi. Nii et tõeline varudest elamine! Mulle see täitsa meeldib, ei saa salata.
Külm teeb oma töö. Auto võttis kätte ja tegi hommikul mulle "köh" ning ei läinudki käima. Ja mina olin just kokku leppinud, et lähen täna tööle. Õnneks tuli eile Renno ema meile seltsi, nii et sain tema autoga asjad aetud.
Küll ma rõõmustasin, et Külli siia tuli! Mõtlesin siin tükk aega, et missuguse vea peaks meile külge nuputama, et oleks põhjust Renno ema varem kui nädalavahetuseks siia kutsuda. Üksinda olemine, olgu see või lastega, kipub ikka nukraks minema. Kui võtta veel arvesse see, et olen siiani Rennost vaid mõne üksiku sõnumi teel põgusalt kuulnud. Eile helistas Külli ise ja uuris, et kas teda veel meil näha ei tahetagi. Missugune kergendus! Nüüd on lastel ka lõbusam. Nii pika aja peale muutub emme igavaks küll.
Eile Kaur ei läinud lasteaeda. Ärkas hommikul üles ja teatas, et tal on kõhuvalu. Kui lasteaeda helitasin, ütles kasvataja, et jaa neil oli eelmisel päeval just üks laps seal kõhuviirusesse jäänud ja pole imestada. Õnneks oli Kauri kõhuvalu vaid märk sellest, et ta ei tahtnud lasteaeda minna. Ööl vastu tänast tuli talle küll üks vinge nohu, aga ma loodan, et see va kõhuvärk talle külge ei hakka.
Monteerisime Külliga teleka üle pika aja tuppa. Ühest küljest hing kripeldab sees, pole ma ju mingi eriline teleka vaataja. Ent teisest küljest tabasin end endalegi üllatuseks mõttelt, et missugune vaheldus see on. Ma olen vist liiga kaua siin juba üksi olnud :P
Ilmateade lubab järgnevateks päevadeks kosmilisi külmakraade. Ootan "põnevusega".
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar