kolmapäev, aprill 20
Mõtlemiskoht
http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-10724/Kas-odavad-Hiina-kaubad-on-ikka-odavad-
kolmapäev, jaanuar 5
Kas saab ilma plastikuta?
Paar aastakest tagasi sattusin sirvima ühe Ameerika perekonna blogi, kes üritasid kaks aastat hakkama saada nii, et nende elus ega kodus ei oleks plastikut. Peale seda olen hakanud enda ümber vaatama ja nägema KUI PALJU tegelikult seda naftaprodukti meie ümber on. Ja mõtlen - kas ka reaalselt on võimalik oma elu tänapäeval korraldada nii, et plastmassi ei oleks. No vot ei tea. Tegelikult on pea kõikjal plastmass (kui mitte täielikult, siis vähemalt koostisosana küll) - kausid, ämbrid, köögitarbed, kilekotid, pastakad, arvutid ja kõik muu kodutehnika. See nimekiri on lõputu. Isegi meie autod on suuresti plastikust.
Päris ilma saaks vist siis, kui hakata taas hobusega sõitma, süüa teeks puupliidil ja muusikat saaks nautida ise pilli mängides (kuigi-kuigi - isegi akordionist suur osa on tehtud plastikust. Hm!).
Üsna lootusetu, kas pole. Sellegipoolest - kui vähegi võimalik, üritan iga järgneva eseme soetada savist, puust, metallist, klaasist... Millest iganes, ainult et see kestaks võimalikult kaua, oleks keskkonnale võimalikult väikeseks koormaks ning mõjutaks tervist nii otseselt kui kaudselt võimalikult vähe.
Kõige lootusetum valdkond aga paistab olevat laste mänguasjad. Lastele ikka tahetakse rõõmu teha mõnd mänguasja kinkides. Ainult et... enamus neist on plastikust ja laguneb juba paari päevaga ära. Laps nukker, raha raisatud ja hunnik plastprügi jälle prügikastis. Mina ise ei kingi peaaegu kunagi kellelegi plastmassist asju. Ikka valin midagi sellist, mis on naturaalne ning tundub peos soe ja ehe. Ainuüksi see, et laps saaks ühe päeva terve mänguasjaga mängida, ei tohiks olla põhjus tarbimishullust õhutada. Pealegi - tavaliselt on lastel mänguasju küllaga, nii et alati ei pea lastele kinke tooma. Paar korda aastas sünnipäeval ja jõulude ajal on ju hea küll! Ja minu meelest on kahju, kui lapsed pideva kinkide saamisega ära harjuvad ning külaliste tulles ei oota mitte külalisi, vaid kinke, mida need toovad...
Päris ilma saaks vist siis, kui hakata taas hobusega sõitma, süüa teeks puupliidil ja muusikat saaks nautida ise pilli mängides (kuigi-kuigi - isegi akordionist suur osa on tehtud plastikust. Hm!).
Üsna lootusetu, kas pole. Sellegipoolest - kui vähegi võimalik, üritan iga järgneva eseme soetada savist, puust, metallist, klaasist... Millest iganes, ainult et see kestaks võimalikult kaua, oleks keskkonnale võimalikult väikeseks koormaks ning mõjutaks tervist nii otseselt kui kaudselt võimalikult vähe.
Kõige lootusetum valdkond aga paistab olevat laste mänguasjad. Lastele ikka tahetakse rõõmu teha mõnd mänguasja kinkides. Ainult et... enamus neist on plastikust ja laguneb juba paari päevaga ära. Laps nukker, raha raisatud ja hunnik plastprügi jälle prügikastis. Mina ise ei kingi peaaegu kunagi kellelegi plastmassist asju. Ikka valin midagi sellist, mis on naturaalne ning tundub peos soe ja ehe. Ainuüksi see, et laps saaks ühe päeva terve mänguasjaga mängida, ei tohiks olla põhjus tarbimishullust õhutada. Pealegi - tavaliselt on lastel mänguasju küllaga, nii et alati ei pea lastele kinke tooma. Paar korda aastas sünnipäeval ja jõulude ajal on ju hea küll! Ja minu meelest on kahju, kui lapsed pideva kinkide saamisega ära harjuvad ning külaliste tulles ei oota mitte külalisi, vaid kinke, mida need toovad...
Tellimine:
Postitused (Atom)