pühapäev, oktoober 17

Oh seda sokikudumist...

Võtsin kätte ja hakkasin poistele sokke kuduma. Kuidagi viledaks on ilmad ju läinud, isegi toas annab tunda. Ja eelmise talve riidevarusid välja otsides avastasin, et villased sokid said toona puha läbi kantud.

Kaurile sokkide kudumine lõppes aga valusalt. Kudusin tugitoolis rätsepistes sokke ja üks varras kadus kusagile sülle seelikuvoltide vahele ära. Hakkasin siis seda end kergitades otsima ja ... Aiaiai! Torkasin end sellesamuse sukavardaga nii haledasti, et üks varda ots tungis üsna sügavalt parema jala kanda ja varda teine ots vasaku jala laba peale kontide vahele... Nüüd olen lombakas :) Renno muigas, et mulle võiks selle eest peaaegu et Darwini auhinna anda (teadmiseks - Darwini auhind on paroodiline auhind, mida antakse omaenda rumaluse tõttu elust või paljunemisvõimest ilma jäänud inimestele, kes nii on parandanud inimkonna genofondi). Heh :)

1 kommentaar: